• Kas minu kinnistu asub Keila jõe reoveekogumisalal ehk kas liitumine on tasuta?

Kontrolli, kas kinnistu jääb Keila jõe reoveekogumisalasse.

• Mis on liitumispunkt?

Veevarustuse liitumispunktiks on üldjuhul maakraan, asukohaga kuni 1 meeter kinnistu piirist. Kanalisatsiooni liitumispunktiks on üldjuhul mõtteline punkt ühendustorustikul või piirikaev, asukohaga kuni 1 meeter kinnistu piirist. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel.

• Kus asuvad minu kinnistul vee- ja kanalisatsioonitorud?

Vee-ettevõtte omandis ja vastutusel on ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitorustikud koos kinnistute piirile rajatud liitumispunktidega. Liitumispunktidest kinnistupoolsed torustikud kuuluvad kinnistuomanikule, kes vastutab nende korrasoleku ja toimimise eest. 

Kinnistu omanik peab teadma, kus asub tema kinnistul veetorustiku sulgemisarmatuur juhuks, kui tekib vajadus kinnistul veeühendus kiirelt sulgeda (nt veeavarii puhul). Kui kinnistul vastav sulgemisarmatuur puudub, tuleks see kindlasti rajada.

AS Saku Maja küll küsib (uute liitumiste puhul) kinnistute vee- ja kanalisüsteemide teostusjooniseid, kuid vastutust nende omamise ja info kättesaadavuse eest ei saa lükata vee-ettevõtte kaela. Kinnistu ostmisel või torustike rajamisel/rekonstrueerimisel tuleb tehtav töö dokumenteerida kinnistu omaniku poolt ning see talletada. Kui teostatavad tööd eeldavad ehitusteatist või -luba (ja kasutusteatist või -luba) ning asju on aetud korrektselt, siis on kinnistul olevate hoonete ja rajatiste info kätte saadav ka Ehitisregistrist.

• Kes ehitab veemõõdusõlme?

Veemõõdusõlme ehitab välja kinnistuomanik, võttes selleks vee-ettevõtjalt eelnevalt tehnilised tingimused. Iga kinnistu veevärk peab olema varustatud veemõõdusõlmega. Rohkem infot siit.

Mudafilter peab olema paigaldatud peale veemõõtjat ja veemõõtja konsool peab olema maandatud.

• Miks on kraanivesi roostene ja/või ebameeldiva lõhnaga?

Halvast veekvaliteedist palume meid alati teavitada telefoni 6 729 180 või saata e-kiri aadressil saku@sakumaja.ee. E-kirja palume lisada ka oma kinnistu täpne aadress ja kontakttelefoni nr, et saaksime lisainformatsiooni saamiseks Teiega ühendust võtta.

Vähene veetarbimine mõjutab torustikes oleva vee kvaliteeti, sest oma iseloomult ei ole joogivesi steriiline. Kasutuseta seisnud torustikud tuleb enne joogivee tarbimist üle loputada. Terviseameti juhend siin.

Ajutiselt võib vee kvaliteeti mõjutada järsk veevõtmine hüdrandist operatiivteenistuse poolt, hüdrandi hooldus, vee- ja elektrikatkestus, torustike ehitus, torustike avariid.

Veekvaliteeti võib mõjutada ka see, kui kinnistu ja/või majasisene torustik on vana ja ka see kui on paigaldatud majasiseselt filtreid ning neid ei ole Kliendi poolt hooldatud vastavalt filtritootja soovitustele.

Kui probleemiks on soojale veele tekkiv ebameldiv lõhn, siis selle põhjus peitub sageli majapidamisse paigaldatud soojaveeboileris. Kui boileris soojendatava vee temperatuur jääb alla +55 kraadi, siis võib see panna boileri seintel loomulikult eksisteerivad bakterid “elama” ja see omakorda võibki põhjustada ebameeldivat lõhna vee juures. Kui boileri temperatuur on püsivalt üle +55 kraadi, on tõenäolisem, et boileris loomulikult eksisteeriv bakteeria hävib ega paljune ja siis ei teki ka veele ebameeldivat lõhna.

Soojaveeboileri paigaldamisel mitte nõetekohaselt paigaldatud torustikud, valesti paigaldatud või üldse paigaldamata jäetud tagasivoolu klapid, ülerõhu klapid ja/või paisupaagid tekitavad vee soojenedes (ja paisudes) maja torustikus ülerõhu ning halvemal juhul võib läbi segisti sattuda riknenud vesi ka külmaveetorusse.

AS Saku Maja poolt müüdava joogivee kvaliteedi ja kontrolli nõuded on vee-ettevõttele kehtestatud  Sotsiaalministeeriumi ja Terviseameti vastavate õigusaktide ja ettekirjutustega. Joogivee kvaliteedi kontrollimiseks teostatakse vastavalt Terviseameti poolt kinnitatud joogivee proovivõtukavale regulaaselt analüüse, samuti teostatakse taristu hooldustöid vee kvaliteedi nõuetekohasuse tagamiseks.

Joogivee analüüside tulemused on lisaks Terviseameti registrile leitavad ka siit.

Rohkem infot leiab ka meie kodulehel avaldatud mikrobioloog Kai Künnis-Beres-i artiklist “Miks joogivesi on roostevärvi ja haiseb?”.

• Miks mu vesi on kare?

Vee karedust põhjustavad vees lahustunud kaltsiumi (Ca) ja magneesiumi (Mg) soolad.

Majapidamises puututakse vee karedusega enim kokku kodumasinates tekkiva katlakivi tõttu ning seepärast peetakse karedat ehk katlakivi põhjustavat vett pigem nuhtluseks. Sellegi poolest on kaltsium ja magneesium inimese organismile ka vajalikud elemendid, milleta osutuksid võimatuks paljud elutähtsad funktsioonid nagu närviimpulsside ülekanne, lihaste kokkutõmbed, immuunsus või vere hüübimine. Kuna kaltsium ja magneesium on inimese organismile vajalikud, puudub Eesti joogivee kvaliteeti puudutavas seadusandluses ka piirnorm kareduse jaoks.

• Mida ette võtta kui veearvesti juurest tilgub vett?

Kui arvesti juurest tilgub vett, tuleks esmalt välja selgitada, kas tegemist on välise kondensatsiooniveega või lekib vesi torustikust.

Kui veearvesti ära kuivatada ja ikkagi lekib, siis võib leke olla torustikust ja sellisel juhul tuleks ühendust võtta AS Saku Maja üldtelefonil 6 729 180 või saata e-kiri aadressile saku@sakumaja.ee.

• Mida teha, kui veearvesti on katki külmunud, varastatud või muul moel rikutud?

Võimalusel tuleks sulgeda maja peakraan ja viivitamatult teavitada AS Saku Maja, kes saadab kohale tehniku, et paigaldada uus arvesti. Külmunud/rikutud arvesti vahetusega kaasnevad kulud tasub Klient.

• Kas kaugloetav veearvesti on ohutu tervisele?

Veevarustuse mõõtmiseks kasutame Taani ettevõtte Kamstrupi kaugloetavaid ultraheliarvesteid, mis kasutavad joogivee tarbimisinfo edastamiseks raadiosidet. Eesti Vee-ettevõtete Liit on pöördunud seoses kaugloetavate arvestite ohutuse teemal Terviseameti kui ka Tehnilise Järelvalve Ameti poole. Asutuste seisukohtadega saate tutvuda siin.

• Miks mul ei ole vett?

Vee ootamatu kadumine võib olla seotud ka üldise elektrikatkestusega. Siinkohal soovitame kontrollida, kas majapidamises on elekter olemas. Reeglina taastub veeühendus elektriga samaaegselt.

Kortermajas võib korteris vesi ootamatult kaduda ka juhul, kui keegi on majas peakraani sulgenud, et teha näiteks oma korteri-siseseid remonttöid. Palume esmalt kontrollida, kas maja peakraan on ikka avatud. Kindlasti tuleb korteriühistut teavitada, kui on vajadus majas vesi sulgeda, et ühistu saaks teavitada kõiki teisi korteriomanikke vee sulgemisest tööde ajal.

Kui kõik eelloetletud variandid on välistatud, siis palume pöörduda AS Saku Maja  poole.

• Mida ette võtta, kui veesurve on nõrk?

Meie  veetöötlusjaamad, kus vesi ühisveevärgi torusse pumbatakse on kaugelt jälgitavad.

Enamik madala veesurve probleeme saab alguse kinnistu sees paiknevatest Kliendi paigaldatud, kuid hooldamata jäetud sõeladest ja/või filtritest. (Kuna AS Saku Maja müüb Kliendile nõuetekohast joogivett, ei ole sellised filtrid enamikel juhtudel üldse vajalikud). Oluline on kõiki majapidamisse paigaldatud filtreid regulaarselt (vastavalt tootja kasutusjuhenditele) hooldada ja filtri sisu vahetada.

Teine sagedane põhjus on see, et torustiku rajamisel või rekonstrueerimisel on paigaldatud liialt peenikesed (väikese läbimõõduga) veetorud, mis ei võimalda korraga mitme kraani avamist. Põhjuseks võivad olla ka vanad torustikud, mis on seest “täis kasvanud“.

Talvisel ajal võib surve kadu olla märk ka sellest, et kusagil torustikus on hakanud vesi külmuma (Kuidas kaitsta torusid külmumise eest, vt siit).

Kortermajades võiks esimese asjana veenduda, et keegi naabritest ei ole maja peakraani sulgenud.

Veesurve probleemide korral palume võtta meiega ühendust.

• Kuidas toimida torustike avarii puhul?

Kui avastatud avarii asub liitumispunktist tänava poole, likvideerib AS Saku Maja selle omal kulul esimesel võimalusel. Palume teedel nähtavatest veeleketes ja ummistustest koheselt teada anda AS-i Saku Maja üldtelefonil 6 729 180 või saata e-kiri aadressil saku@sakumaja.ee. Kui leke asub kinnistu sees, on avarii likvideerimise kohustus Kliendil. Kinnistusisese avarii tuvastamisel on AS-il Saku Maja õigus teenus ajutiselt Kliendile peatada, kuni kinnistusisese avarii likvideerimiseni.

• Mida pean tegema kui mu kinnistul puudub veetarbimine (näiteks talveperioodil)?

Juhul kui teadaolevalt puudub tarbimine pikema perioodi vältel, siis kindlasti teada anda AS Saku Maja klienditeenindusele periood, millisel ajavahemikul tarbimine puudub saates näiteks e-kirja aadressil saku@sakumaja.ee.

Selleks, et vältida talvisel perioodil torustike külmumist, soovitame veearvestist ja torustikust vesi välja lasta. Võimalusel veemõõdusõlm soojustada või veearvesti lasta  eemaldada.

• Kuidas kujuneb vee -ja kanalisatsiooniteenuse hind?

Vee hinna kooskõlastab Konkurentsiamet, kes arvestab reaalseid piirkondlikke kulusid.

• Millal kütmisega alustada või lõetada? Kes otsustab ja kuidas seda teha?

Enamasti tarbivad kaugküttega ühendatud hooned soojust aastaringselt tarbevee soojendamiseks. Kaugküttega hoones on soojuse tarbimine, sealhulgas kütmise alustamine ja lõpetamine enamasti automatiseeritud ning kütte käsitsi välja- ja sisselülitamine ei ole vajalik. Reeglina on hoone soojussõlmede automaatika häälestatud soovitud parameetritele ning see reguleerib hoone kütmist sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Soovitud parameetrid lepivad kokku hoone omanikud ühiselt.

Kui hoone omanikud või elanikud on otsustanud soojaks perioodiks soojussõlme välja lülitada, siis tuleb kütmise alustamiseks hoone haldajal avada maja soojussõlmes kütte ventiilid, panna tööle pump ning vaadata üle automaatika seadistus. AS Saku Maja teavitamine või esindaja kohalolek ei ole vajalik. Küll aga tasub enne soojussõlme sisselülitamist üle kontrollida, kas hoonesisene küttesüsteem on töökorras ja veega täidetud. Eriti tuleks sellele tähelepanu pöörata hoonetes, kus suvisel ajal on küttesüsteemi remonditud või radiaatoreid vahetatud.

• Korteris on külm või üleküte. Mida ette võtta?

Kaugküttega hoones on soojuse tarbimine, sealhulgas kütmise alustamine ja lõpetamine enamasti automatiseeritud ning kütte käsitsi välja- ja sisselülitamine ei ole vajalik. Reeglina on hoone soojussõlmede automaatika häälestatud soovitud parameetritele ning see reguleerib hoone kütmist sõltuvalt välisõhu temperatuurist. Soovitud parameetrid lepivad kokku hoone omanikud ühiselt. Kui teil on ettepanekuid seadistuse muutmiseks, siis pöörduge korteriühistu juhatuse poole.

• Korteris puudub soe vesi? Mida ette võtta?

Kui külm vesi on olemas ja puudub ainult soe vesi, uurige, kas majas on soojuskatkestus. Katkestuste info on meie kodulehel. Kui soojuskatkestust ei ole, pöörduge maja haldaja poole. Kui üldse vett ei ole, on tegu hoone veekatkestusega või tehakse majas mingeid töid.