AS Saku Maja põhikiri

AS Saku Maja (registrikood 10344321) põhikirja uus redaktsioon on kinnitatud aktsionäride
korralisel üldkoosolekul 21.12. 2020.a.

1. Aktsiaseltsi ärinimi, asukoht ja tegevusalad 
1.1. Aktsiaseltsi (edaspidi nimetatud AS) ärinimeks on: AKTSIASELTS SAKU MAJA
1.2. AS–i asukohaks on Harju maakond Saku vald.
1.3. AS-i tegevusaladeks on:
      1.3.1. soojusenergia tootmine ja müük:
      1.3.2. elektrienergia müük ja võrguteenuse osutamine
      1.3.3. kinnisvara haldamine;
      1.3.4. jae- ja hulgikaubandus.
      1.3.5. vee- ja heitveemajandus
1.4. AS-i majandusaastaks on kalendriaasta (01.jaanuar – 31.detsember).
2. Aktsiakapital ja aktsiad
2.1. AS-i miinimumkapitali suurus on kaks miljonit viissada kaheksakümmend tuhat (2 580 000) eurot ja maksimumkapitali suurus on kümme miljonit kolmsada kakskümmend tuhat (10 320 000) eurot.
2.2. AS-l on 10-eurose nimiväärtusega nimelised aktsiad. Iga aktsia annab aktsionärile üldkoosolekul ühe hääle. AS ei anna välja aktsiatähti.
2.3. AS-i aktsiate eest võib tasuda nii rahas kui ka mitterahalise sissemaksega.
2.4. Rahalised sissemaksed tuleb tasuda AS-i pangaarvele. Mitterahalise sissemaksega aktsiate eest tasumisel hindab üldjuhul mitterahalise sissemakse väärtust Juhatus ja hindamist kontrollib audiitor.
2.5. AS võib aktsiad välja lasta väljalaskehinnaga, mis võib olla suurem aktsiate nimiväärtusest (ülekurss). Aktsia väljalaskmisel peab aktsia märkija tasuma täielikult aktsia väljalaskehinna.
2.6. Aktsiaseltsis moodustatakse reservkapital, mis koosneb kohustuslikust reservkapitalist ning vabatahtlikust reservkapitalist.
2.6.1. Kohustuslik reservkapital moodustatakse kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks. Kohustusliku reservkapitali suuruseks on vähemalt 1/10 aktsiakapitali suurusest. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali igal majandusaastal 1/20 puhaskasumist. Kui kohustuslik reservkapital saavutab põhikirjas ettenähtud suuruse, lõpetatakse reservkapitali
suurendamine puhaskasumi arvelt.
2.6.2. Vabatahtlik reservkapital moodustatakse investeeringute finantseerimiseks. Eraldisi vabatahtlikku reservkapitali võib teha nii kasumist kui ka investeeringute jaoks saadud toetustest ja muudest summadest. Eraldisi vabatahtlikku reservkapitali võib teha nii rahas kui ka muus varas. Vabatahtliku reservkapitali suuruseks on kuni 5-kordne aktsiakapitali suurus. Eraldisi vabatahtlikku reservkapitali tehakse aktsionäride otsuse alusel.
2.7. Aktsiad on vabalt võõrandatavad. Võõrandamisel kolmandatele isikutele on aktsionäridel eelisostuõigus 2 (kahe) kuu jooksul alates võõrandamise lepingu esitamisest.  
2.8. Aktsionär võib aktsia pantida või anda rendile.
2.9. Aktsionärile ei või tagastada tema poolt tehtud sissemakset ega maksta sissemakselt intressi.
3. Üldkoosolek
3.1. Aktsionäride üldkoosolek on AS kõrgeim juhtimisorgan.
3.2. AS üldkoosolekust võivad osa võtta ilma hääleõiguseta AS Juhatus ja Nõukogu liikmed, kes ei ole aktsionärid.
3.3. Aktsionär võib osaleda AS üldkoosolekul, kui ta on kantud aktsionärina aktsiaraamatusse. Aktsionär võib osaleda AS üldkoosolekul kas isiklikult või esindaja kaudu, kes omab selleks kirjalikku volitust.
3.4. Korraline üldkoosolek toimub 1 kord aastas, kuid mitte hiljem kui 6 kuu jooksul peale majandusaasta lõppemist. Erakorraline üldkoosolek toimub seaduses ettenähtud juhtudel.
3.5. Korralise üldkoosoleku kutsub kokku AS-i Juhatus. Üldkoosoleku päevakorra määrab Nõukogu. Juhatus või aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, võivad nõuda teatud küsimuse võtmist päevakorda.
3.6. Juhatus saadab üldkoosoleku toimumise teate aktsionäridele aktsiaraamatusse kantud aadressil. Korralise üldkoosoleku toimumisest tuleb ette teatada vähemalt 3 nädalat. Erakorralise üldkoosoleku toimumisest tuleb ette teatada vähemalt 1 nädal. Korralise üldkoosoleku teates näidatakse ära koht, kus on võimalik tutvuda majandusaasta aruandega. Majandusaasta aruandega võivad aktsionärid tutvuda  vähemalt 2 nädala jooksul enne üldkoosoleku toimumist.
3.7. Üldkoosolek viiakse läbi AS-i asukohas, kui Juhatuse otsusega ei määrata teisiti.
3.8. Üldkoosoleku pädevuses on:
    1) põhikirja muutmine
    2) aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine
    3) vahetusvõlakirjade väljalaskmine
    4) Nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine
    5) audiitorite valimine
    6) erikontrolli määramine
    7) majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine
    8) aktsiaseltsi lõpetamise, ühinemise, jagunemise ja ümberkujundamise otsustamine
    9) Juhatuse või Nõukogu liikme või aktsionäri vastu nõude esitamise, samuti Nõukogu liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles nõudes või tehingus AS esindaja määramine
   10) muude seadustega üldkoosoleku pädevusse antud küsimuste otsustamine. Teistes AS-i tegevusega seotud küsimustes võib üldkoosolek otsuse vastu võtta Juhatuse või Nõukogu nõudel.
3.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud üle poole üldkoosolekul esindatud häältest, kui seaduse või põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet.
3.10. Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
3.11. Aktsionäril on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
4. Nõukogu
4.1. Nõukogu planeerib AS-i tegevust, korraldab AS-i juhtimist ning teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle. Nõukogu nõusolek on Juhatusele vajalik tehingute tegemiseks, mis väljuvad igapäevase majandustegevuse raamest. Nõukogu pädevusse kuulub:
     1) osaluse omandamine ja lõppemine teistes ühingutes
     2) ettevõtte omandamine, võõrandamine või selle tegevuse lõpetamine
     3) kinnisasjade ja registrisse kantud vallasasjade võõrandamine ja koormamine
     4) välisfiliaalide asutamine ja sulgemine
     5) investeeringute tegemine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud kulutuste summa
     6) laenude ja võlakohustuste võtmine, mis ületavad selleks majandusaastaks ettenähtud summa
    7) laenude andmine ja võlakohustuste tagamine, kui see väljub igapäevase majandustegevuse raamest
     8) Juhatuse poolt ettevalmistatud majandusaasta aruande läbivaatamine
     9) prokuristi nimetamine ja tagasikutsumine.
4.2. Nõukogul on 5 (viis) liiget. Nõukogu liikmed valitakse üldkoosoleku poolt neljaks aastaks. Nõukogu liige ei pea olema aktsionär.
4.2.¹ Nõukogu liikmeks on keelatud olla isikul:
     4.2¹.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;
   4.2¹.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise;
      4.2¹.3. kellel on ärikeeld;
      4.2¹.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;
      4.2¹.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud;
    4.2¹.6. kellel on selle eraõigusliku juriidilise isikuga seotud olulised ärihuvid, mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises selles juriidilises isikus väärtpaberituru seaduse §9 tähenduses või kuulumises sellise äriühingu juhtorganisse, kes on selle eraõigusliku juriidilise isiku oluline kaupade müüja või ostja, teenuste osutaja või tellija.
4.2.² Käesoleva põhikirja punktides 4.2¹.1- 4.2¹.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist. Põhikirja punktis 4.2¹.5. sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.
4.3. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe. Nõukogu esimees korraldab Nõukogu tegevust. Nõukogu esimehe äraolekul asendab teda esimehe poolt volitatud Nõukogu liige.
4.4. Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui üks kord kolme kuu jooksul. Koosoleku kutsub kokku Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige. Nõukogu koosolek on otsustamisvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu koosolekul osaleb Juhatus ning isikud, keda Nõukogu esimees või teda asendav Nõukogu liige vajadusel koosolekule kutsub.
4.5. Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Protokolli kantakse Nõukogu liikme eriarvamus, mida ta kinnitab oma allkirjaga.
4.6. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud Nõukogu liikmetest. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl. Nõukogu liikmel ei ole õigus hääletamisest keelduda ega erapooletuks jääda. Seaduses ettenähtud juhtudel ei võta Nõukogu liige hääletamisest osa.
4.7. Nõukogul on õigus otsuseid vastu võtta ilma koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik Nõukogu liikmed. Sellisel juhul saadab Nõukogu esimees kõigile Nõukogu liikmetele ja Juhatusele otsuse kirjaliku eelnõu ning määrab tähtaja, mille jooksul Nõukogu liige peab esitama oma seisukoha. Kui Nõukogu liige ei teata määratud tähtaja jooksul, kas ta on otsuse poolt või vastu, loetakse, et ta hääletab otsuse vastu. Nõukogu esimees teatab kirjalikul Nõukogu liikmetele ja Juhatusele hääletamistulemustest.
5. Juhatus
5.1. AS-i Juhatusel on 1-3 liiget.
5.2.Juhatus esindab ja juhib aktsiaseltsi. Nõukogu valib Juhatuse 3 (kolmeks) aastaks. Nõukogu määrab Juhatuse liikmete hulgast Juhatuse esimehe
5.3.Tööülesannete jaotuse Juhatuse ja tegevjuhtkonna vahel kehtestab Juhatus.
5.4.Juhatusele võib maksta tema ülesannetele ja AS majanduslikule olukorrale vastavat tasu, mille suurus ja maksmise kord määratakse Nõukogu otsusega.
6. Audiitor ja erikontroll
6.1. AS-i audiitorite arv, nimed ja tasustamise kord määratakse üldkoosoleku otsusega
6.2.Aktsionäride üldkoosolekul võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda AS-i juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli läbiviija määramist.
6.3. Kui üldkoosolek erikontrolli korraldamist ei otsusta, võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt ¼ aktsiakapitalist, nõuda erikontrolli korraldamist ja erikontrolli läbiviija määramist kohtu poolt.
6.4. Nõukogu ja Juhatus peavad võimaldama erikontrolli läbiviijatele tutvumist kõigi erikontrolli läbiviimiseks vajalike dokumentidega ning andma vajalikku teavet. Erikontrolli läbiviijad peavad hoidma AS- i ärisaladust.
7. Aruandlus ja kasumi jaotamine
7.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras ja mahus ning esitab need audiitorile.
7.2.Juhatus esitab raamatupidamise aastaaruande, tegevusaruande, audiitori järeldusotsuse ja kasumi jaotamise ettepaneku (majandusaasta aruanne) üldkoosolekule.
7.3.Juhatus esitab enne üldkoosolekut majandusaasta aruande tutvumiseks Nõukogule. Nõukogu vaatab majandusaasta aruande läbi ning koostab selle kohta kirjaliku aruande, mis esitatakse üldkoosolekule.
Aruandes näitab Nõukogu, kas ta kiidab heaks Juhatuse poolt koostatud majandusaasta aruande ning kuidas Nõukogu on AS-i tegevust korraldanud ja juhtinud. Nõukogu võib teha Juhatusele ettepanekuid majandusaasta aruande kohta.
7.4.Majandusaasta aruande kinnitab ja kasumi jaotamise otsustab üldkoosolek.
7.5.Dividend makstakse aktsionärile välja rahas. Aktsionäri nõusolekul võib dividendi maksta ka muu varaga.
8. Aktsiakapitali suurendamine
8.1. AS võib suurendada oma aktsiakapitali uute aktsiate väljalaskmise teel. Aktsiakapitali suurendatakse kas täiendavate sissemaksetega või sissemakseteta(fondiemissioon).
8.2.Kui aktsiakapitali suurendamise tõttu tuleb muuta põhikirja, tuleb vastav otsus vastu võtta enne aktsiakapitali suurendamise otsust. Aktsiakapitalisuurendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
8.3.Kui uute aktsiate eest tasutakse rahas, on aktsionäril eesõigus märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga. Aktsiate märkimise aeg on kaks nädalat aktsiakapitali suurendamise otsuse vastuvõtmisest, kui üldkoosoleku otsuses ei ole ette nähtud pikemat tähtaega.
8.4.Märgitud aktsiate eest tuleb täielikult tasuda 2 kuu jooksul arvates päevast, mil üldkoosolek võttis vastu otsuse aktsiakapitali suurendamise kohta vastavalt suurendamise otsuses toodud tingimustele ja tähtajale.
8.5.Aktsiakapitali suurendamist omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon) võib üldkoosolek otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist. Fondiemissiooni võib läbi viia uute aktsiate väljalaskmisega. Fondiemissiooni korral suureneb aktsionäri osa aktsiakapitalis võrdeliselt tema aktsiate nimiväärtusega. Fondiemissioonis osalevad ka AS-le kuuluvad omaaktsiad.
9. Aktsiakapitali vähendamine
9.1.Aktsiakapitali võib vähendada aktsiate nimiväärtuse vähendamise või aktsiate tühistamisega.
9.2.Aktsiakapitali vähendamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
9.3.Aktsiakapitali vähendamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.
10. Aktsiaseltsi lõpetamine
10.1. AS lõpetatakse :
        1) üldkoosoleku otsusega;
        2) kohtuotsusega;
        3) teistel seadusega ettenähtud alustel.
10.2. AS-i lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. AS-i likvideerimine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras.
10.3. Lõpetamisotsus on vastu võetud, kui selle poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest.
10.4. AS-i likvideerijaks on Juhatus, kui üldkoosoleku otsusega või kohtuotsusega ei ole ette nähtud teisiti.
10.5. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist jaotatakse allesjäänud vara aktsionäride vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende aktsiate nimiväärtusele. Aktsionäridele võidakse teha väljamakseid nii rahas kui ka varaga.
11. Aktsiaseltsi ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine
11.1. AS-i ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. Põhikirjaga reguleerimata küsimustes lähtutakse Äriseadustikust või muudest Eesti Vabariigi seadusandlikest aktidest.