2.06.2022 pandi pidulikult punkt suuremahulisele, ligi 24 miljonit eurot maksma läinud Keila jõe reoveekogumisala veemajandusprojektile, mis muudab kümnete tuhandete eestimaalase elukeskkonna oluliselt paremaks.

„Sellises mastaabis ettevõtmist polegi Eesti veemajanduses veel tehtud,“ ütles projekti vedanud ASi Saku Maja juhatuse liige Marko Matsalu. „Tänu täna lõppenud töödele saab suur osa Eestimaast taas veidi puhtamaks, kindla veendumusega saan väita, et see projekt toob suurt tulu nii inim- kui keskkonnale. Keila jõe reoveekogumisala asub 3 valla territooriumil ning sama eesmärgi nimel on veemajandusprojektide tööd ja tegemised käinud nii Saku vallas kui ka Kohila ja Saue vallas.“

Marko Matsalu sõnul vältas kokku ligi 24 miljonit eurot maksma läinud Saku valla projekt 8 aastat, rajati ligi 165 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke, mitmeid uusi joogiveepumplaid ja hulgaliselt reoveepumplaid. „SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Ühtekuuluvusfondist rahastatud projekti tulemusena loodi Kiisa, Kurtna, Roobuka, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme asulates tõhusam veevarustus kokku ca 5000 elanikule ja võimalus reovee nõuetekohaseks ärajuhtimiseks ligi 5500 elanikule. Rajati ligi 69 km veetorustikke ja ca 95 km kanalisatsioonitorustikke ning Kurtnas ja Metsanurmes uued veetöötlusjaamad ja puurkaevud vee võtmiseks. Tavapärasest erineva tehnilise lahendusena on kahes piirkonnas reovee kogumine lahendatud vaakumkanalisatsiooni süsteemidega, mis võimaldab vähendada torustikku sattuvat pinnasevee koguseid. Rekonstrueeriti ka Männiku reovee peapumpla, laiendati Männimetsa reovee peapumplat ning reovee ärajuhtimine toimub nüüdsest suurema töökindlusega Tallinnasse, Paljassaare reoveepuhastusjaama,“ kirjeldas Marko Matsalu. „Vastvalminud lahendus vähendab oluliselt reostuskoormust juba niigi kesises seisus oleva Keila jõe piirkonnale.“

127 kilomeetri pikkuse Keila jõe valgala pindala on kokku 669 ruutkilomeetrit – ulatudes Kesk-Eestist, Kaiu-Kuimetsa kandist Keila-Joani, kattes oma teel mitmed suuremad ja väiksemad asulad ning hulgaliselt elamu- ja suvilapiirkondi.

„Töövõtjatena lõid projektis kaasa pea kõik suuremad Eesti ehitusettevõtted, nagu näiteks Merko Ehitus Eesti AS, TREV-2 Grupp AS, YIT Eesti AS, Terrat AS, Saveka OÜ, Santeh OÜ jpt,“ loetles Marko Matsalu. „Projekteerimistöidki jagus mitmele ettevõttele, olgu mainitud näiteks Keskkonnaprojekt OÜ, Skepast&Puhkim OÜ, Entec Eesti OÜ jt. Et projekt saaks korrektselt ellu viidud, tegutsesid Keskkonnalahendused OÜ projektijuhid, ehitustööde kvaliteedi üle tegid järelevalvet P.P.Ehitusjärelevalve meeskonna inimesed.“

Veemajandusprojekti abikõlblike kulude maksumus ulatus üle 21,2 miljoni euro, millest Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus moodustas ligi 18,1 ja ASi Saku Maja omafinantseering 3,2 miljonit eurot. Lisaks rahastas Saku vald ka piirkonna teede seisukorra parandamist ligi 2,05 miljoni euroga ning AS Saku Maja tellis projektiväliseid töid ligi 0,54 miljoni euro eest.