Saku aleviku ÜVK ehitamise ja rekonstrueerimise projekt
22.01.2009 rahuldas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KiK) nõukogu oma otsusega AS Saku Maja projekti „Saku aleviku ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni ehitamise ja rekonstrueerimise projekt“ finantseerimise taotluse. Projekti kestvus 22.01.2009 – 31.12.2013.
Projekti eesmärgid olid:
- luua kõigile Saku reoveekogumisala elanikele võimalus liituda ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
- tagada kõigile ÜVK kasutajatele riiklikele kvaliteedinõuetele vastav joogivesi.
Projekti maksumuseks kujunes 14 631 757,13 eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus oli 78% ehk 11 473 153,87 eurot. AS Saku Maja investeeris antud projekti 3 158 603,26 eurot.
Peamised projekti raames lahendamist vajavad probleemid olid:
Ühisveevärk
- Puurkaevude tehnosüsteemid olid amortiseerunud ning pumpade juhtimine ei vastanud kaasaegsetele nõuetele.
- Kahe puurkaevu vee kvaliteet ei vastanud kehtestatud kvaliteedinormidele.
- Osa olemasolevatest joogiveetorustikest oli amortiseerunud ning lekkis.
- 30% Saku reoveekogumisala elanikele ei olnud ühisveevärgi teenus kättesaadav.
Ühiskanalisatsioon
- Märkimisväärne osa olemasolevatest torustikest oli amortiseerunud.
- Ühisvoolse kanalisatsiooni tõttu moodustas sademevesi suure osakaalu (ca 40%) kogu vooluhulgast reoveepumplatesse.
- Rekonstrueerimist vajasid nii Kannikese tn ning Männiku reoveepumplad.
- 30% Saku reoveekogumisala elanikest puudus võimalus ühiskanalisatsiooniga liitumiseks.
Projekti realiseerimise käigus oli kavas teostada:
Joogiveetöötlusjaamade rajamine – 3 tk; Joogiveetorustiku rekonstrueerimine – 15,37 km
Joogiveepumplate rekonstrueerimine – 3 tk; Joogiveetorustiku rajamine – 26,72 km;
Puurkaev-pumplate rekonstrueerimine – 3 tk; Reoveepumplate rekonstrueerimine – 2 tk
Puurkaevude rekonstrueerimine – 3 tk; Reoveepumplate rajamine – 15 tk
Veereservuaaride rekonstrueerimine – 2 tk; Kanalisatsioonitorustiku rekonstrueerimine -10,16 km
Veereservuaaride rajamine – 1 tk; Kanalisatsioonitorustiku rajamine – 31,09 km.
Projekti lõpparuande kohaselt:
- rekonstrueeriti 15 372 m veetorustikke ning rajati 29 077 m uusi veetorustikke
- rekonstrueeriti 3 puurkaevu
- rajati 3 veetöötlusjaama
- rajati 3 puurkaevupumpla hoonet
- rekonstrueeriti 2 veereservuaari ning rajati 1 veereservuaar
- rekonstrueeriti 1 tuletõrje mahuti ning rajati 2 tuletõrje mahutit
- rekonstrueeriti 10 123 m kanalisatsioonitorustikke ning rajati 27 401 m kanalisatsioonitorustikke
- loodi 4150 m survekanalisatsioonitorustikke
- rekonstrueeriti 2 reoveepumplat ning rajati 15 uut reoveepumplat
Projekti lõppedes oli ühisveevärgiga ühendatud elanike osakaal Saku reoveekogumisalas 90%.
Projekti tulemusena paranes tarbijatele edastatava joogivee kvaliteet, millega vähendati võimalikku riski inimese tervisele. Individuaalkaevudest vett tarbivate elanike osakaalu vähenemisega vähenes oluliselt risk inimese tervisele.
Vähenesid lekked reoveetorustikest ning individuaalelamute kogumismahutitest, millega vähenes võimalust reostada pinnalähedasemaid põhjaveekihte ning ohustada selle tarbijaid.
Rekonstrueeritud veetrasside tulemusena vähenesid vee edastamisel lekked. Väiksemate lekete tulemusena vähenes vajadus põhjaveevõtuks inimese kohta.
Keila jõe RKA projekt
21.12.2017 rahuldas SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KiK) nõukogu oma otsusega nr 1‑25/329 AS Saku Maja projekti „Keila jõe reoveekogumisala veemajandusinfrastruktuuri arendamine Saku vallas.“ finantseerimise taotluse. Projekti kestvus 21.12.2017 – 30.09.2021.
Projekti maksumuseks kujunes 24 miljonit eurot, millest Ühtekuuluvusfondi toetus oli 18,1 miljonit eurot. AS Saku Maja investeeris antud projekti 3,2 miljonit eurot. Lisaks tellis AS Saku Maja projektiväliseid töid ligi 0,54 miljoni euro eest ning Saku vald rahastas piirkonna teede seisukorra parandamist ligi 2,05 miljoni euroga.
Saku valla projekti ehitustööd kestsid kaheksa aastat (2014-2022). Selle jooksul rajati ligi 165 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke, mitmeid uusi joogiveepumplaid ja hulgaliselt reoveepumplaid. Projekti tulemusena loodi Kiisa, Kurtna, Roobuka, Metsanurme, Kasemetsa ja Üksnurme asulates tõhusam veevarustus kokku ca 5000 elanikule ja võimalus reovee nõuetekohaseks ärajuhtimiseks ligi 5500 elanikule. Rajati ligi 69 km veetorustikke ja ca 95 km kanalisatsioonitorustikke ning Kurtnas ja Metsanurmes uued veetöötlusjaamad ja puurkaevud vee võtmiseks.
2. juunil 2022 toimus pidulik Keila veemajandusprojekti lõpetamise tänuüritus Kiisa Rahvamajas. Fotol on Kohila Maja juhatuse esimees Vahur Tarkmees, Saku Maja juhatuse liige Marko Matsalu ja Kohila vallavanem Allar Haljasorg. Foto: Julia-Maria Linna
Saku Sõnumites ilmunud artikleid Keila jõe RKA projekti arengute kohta saab lugeda siit:
- Saku Sõnumid, nr 9, 19.01.2023
- Saku Sõnumid, nr 11,16.06.2022
- Saku Sõnumid, nr 8, 21.04.2022
- Saku Sõnumid, nr 8, 28.10.2021
- Saku Sõnumid, nr 8, 20.05.2021
- Saku Sõnumid, nr 8,18.03.2021
- Saku Sõnumid, nr 11, 22.10.2020
- Saku Sõnumid, nr 5, 18.05.2020
- Saku Sõnumid, nr 11,19.11.2019
- Saku Sõnumid, nr 5, 20.05.2019
- Saku Sõnumid, nr 22, 18.02.2019
- Saku Sõnumid, nr 1, 21.01.2019
- Saku Sõnumid, nr 8, 22.01.2018
- Saku Sõnumid, nr 6, 26.04.2017
- Saku Sõnumid, nr 6, 26.05.2016
- Saku Sõnumid, nr 7, 04.12.2015
