Oleme Saku alevikus ja Kurtna külas soojusenergia müüja ja edastaja. Kaugküttevõrk ühendab korterelamud, eramud ning mitmed avalikud hooned, sealhulgas:
-
Saku alevikus: Vallavalitsus, Saku Gümnaasiumi algklasside maja, Saku Gümnaasiumi põhikooli maja, Saku Gümnaasium, Saku Tervisekeskus, lasteaed Terake, lasteaed Päikesekild ja kohalikud kauplused.
-
Kurtnas: korterelamud ja Kurtna Kool.
Kaugküttevõrguga on ühendatud 129 soojustarbijat, sooja tarbevett toodetakse aastaringselt Tehnika, Kannikese ja Kurtna võrgupiirkonnas.
Kogu soojuse jaotamine toimub ligikaudu 10,7 km pikkuse kaugküttetorustiku kaudu, mis on käesolevaks ajaks suuremas osas rekonstrueeritud.
Soojatarbimise mõõtmiseks on kõikide klientide soojussõlmedesse paigaldatud firma Kamstrup kaugloetavad soojaarvestid.
Saku valla kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise, soojuse tootmise, jaotamise ning võrgust eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja soojusettevõtjate arenduskohustused on määratud Saku Vallavalitsuse määrusega 17.02.2005 nr 2. ning M 2 lisa 1
Meie katlamajad ja soojuse tootmine toimub läbi kolme katlamaja:
Saku aleviku Tehnika tänava katlamaja
- Peamine katlamaja, kasutab puiduhaket (võimsus 4,0 MW)
- Vajadusel lisasoojus põlevkiviõli ja maagaasiga
- Ööpäevas kulub täiskoormusel umbes 1,5 autokoormat hakkepuitu
Saku aleviku Kannikese tänava katlamaja
-
Tipukatlamaja: kaks gaasikatelt (3,0 ja 1,5 MW)
-
Kasutatakse väga külmade ilmade (-15 °C ja külmem) või hooldustööde ajal
Kurtna katlamaja
-
Pelletikatel (500 kW) ja õlikatel (900 kW)
-
Põhiliselt köetakse pelletitega; külmemate ilmade korral kasutatakse põlevkiviõlikatelt
AS Saku Maja katlamajadele on usaldatud Tõhusa kaugkütte märgis alates aastast 2019. See märk antakse nendele soojatootjatele, kus vähemalt 50 % soojusest toodetakse taastuvate kütustega (Saku ja Kurtna puhul puiduhake ja pellet).


